CQWW CW 2025 MM ehk kui vaid oleks levi olnud...
Facebookis on vahva grupp nimega “virmalistekütid”, mille liikmed postitavad alati väga ilusaid ja värvilisi pilte rohe-punasest taevast. Nii tegid nad ka novembrikuu viimasel nädalavahetusel, sest taevas meie laiuskraadil pakkus väga palju ilusaid värve. Küll aga teab iga lühilaine raadioamatöör, et kui ikka K-indeks väga kõrgele tõuseb ja taevas värviliseks läheb, ei tule tõsisest võistlemisest midagi välja. Siinkohal küll täpsustan, et CQWW CW nädalavahetusel toimus ES9C jaamas siiski tõsine võistlemine, kuid levitingimused ei võimaldanud midagi suurejoonelist korda saata. Pean jällegi täpsustama, et natuke üle 15 000 side ja 26 miljonit punkti on väga korralik tulemus, sest põhilised konkurendid nagu 9A1A, M6T ja LZ9W jäid meist üksjagu maha.
Sellegipoolest jääb mõru maik suhu, sest seljakoti seltskond Sloveeniast (üldse mitte halvustavalt!) tegi mega tulemuse Korsikalt kutsungiga TK0C ja on enda nimele kirjutamas uut M/M klassi Euroopa rekordit. Tegelikkuses teavad enamik contest mehi, et sloveenidest koosnev TK0C meeskond on mitmeid aastaid kõvasti panustanud ja näinud vaeva selle nimel, et kõik Euroopa rekordid enda nimele saada. Lisaks ideaalsele asukohale ja suurepärasele meeskonnale, on neil väga paindlikult lahendatud jaama ülesehitus. Nad on suutnud aastatega lihvida meeskonnatöö nii heaks, et sellel aastal tegid nad kokku ca 4000 in-band QSO-d (meie parimad sooritused jäävad 2000 QSO kanti). See on ülikõva sooritus ja teadaolevalt pika puuga parim in-band tulemus maailmas. Asja teeb veelgi erilisemaks just eelpool mainitud seljakott – nimelt ei ole neil seal alaliselt mitte ühtegi antenni. See tähendab seda, et iga kord tuleb jaam nullist valmis ehitada ning pärast võistlust kõik uuesti algosadeks võtta ning kokku pakkida. Uskumatud mehed!
Soovitan kõigil vaadata seda lühivideot nende novembrikuu võistlusest - https://www.youtube.com/watch?v=0m49igObIzo
ES9C meeskond pärast võistluse lõppu.
ES2RR kuldne morsevõti ning Flex 6600M. Sellel korral oli kasutusel 3x Flex 6600M jaama.
Mis puudutab ES9C tegemisi, siis erinevalt oktoobrist olime me novembriks palju paremini valmistinud. Nii mina kui Oleg käisime veel nädal enne võistlust Tõnno juures ettevalmistusi tegemas. Tööde nimekiri oli jätkuvalt üksjagu pikk - oktoobris katki läinud lõpud vajasid remonti, tuli ehitada korralik blokeeringu lahendus in-band ja RUN jaamade vahel, 40m positsioon vajas õiget seadistust, kaks arvutit läks vahetusse ja palju muid pisikesi, ent olulisi asju oli nimekirjas. Võrreldes oktoobriga oli seekord kõik tsirka 6 tundi enne võistlust enam-vähem valmis. Meil jäi piisavalt aega, et proovida veel enne võistlust asju „lõhkuda“, kuid meie õnneks midagi katastroofilist ei juhtunud. Lisaks katsetasime esmakordselt enda lokaalse skimmeri lahendust juhuks kui rahvusvahelised serverid peaksid maha jooksma. See andis meile veelgi informatiivsema info jaamadest, keda me oma antennidega kuuleme. Blokeeringud töötasid kenasti, antennid ei hakanud oma suva järgi kuskile keerama, restarte tuli teha minimaalselt, arvutid pidasid vastu ning kõik tundus sujuvat. Võistluse käigus mõned eriskummalised anomaaliad siiski tekkisid – üks klaviatuur kippus aegajalt hanguma, vahel kadus 160 vastuvõtt (halb relee) ning 20m positsiooni taga olev UPS tegi vahvat paukuvat häält. Lisaks jäime võistluse käigus ilma ühest kui mitte kahest lõpust, kuid meil oli piisavalt asendusi ning see võistluse kulgu otseselt ei mõjutanud. Kui nüüd mõelda, et kas oleks saanud teha midagi paremini või teisiti, siis hilisema arutelu käigus mõistsime, et tegelikkuses oli kõik väga hästi. Lihtsalt levi oli nagu ta oli.
OK1JD Honza kontrollimas ühte kolmest ida Beverage antennist.
Seekordne tiim oli väga rahvusvaheline. Lisaks meie pundile oli külalisi kokku kaheksast erinevast riigist, kes kõik väga heal tasemel operaatorid. Osad neist on meil varemgi käinud kuid osad olid külas esmakordselt. Ajaloo huvides toon nad ka välja – DL4JU, LU1FAM, LY2IJ, LY2XW, OK1JD, PY2SEX, RC5A, UR5ECW, UT0NT, YL2KL, YL3DW ja YL3JA. Nende kõikide paigutamine graafikusse oli muidugi paras peavalu ning eks osadele meestele võinuks leida mõned tunnid rohkem aega, kuid lõppkokkuvõttes olid kõik rõõmsad, et said olla osa meeskonnast. Graafikust rääkides, siis andsin graafiku lahendamise ülesande tehisintellektile, kuid kas minu oskamatusest või AI saamatusest, ei suutnud ta kordagi terviklikku graafikut etteantud parameetritega kokku panna. Seega sisustasin kaks õhtut Exceli tabeliga, proovides leida parim võimalik lahendus.
Levi oli niivõrd kehv, et ES5NC sai rahulikult harjutada võistluse ajal MorseRunneriga pile-upi. HI!
Köögis tegutsenud naiskond (Mari, ES5MJR ja Madli) pakkusid lisaks korralikule kõhutäiele ka piparkooke.
Nüüd kui suurvõistluste hooaeg on läbi, on paras aeg tõmmata veidi hinge ning keskenduda teistele asjadele. Tunnen ise ja tõenäoliselt tunneb seda ka Tõnno, et sellise projekti ettevõtmine on mõneti stressirohke ja peavalu valmistav. Ehk siis kokkuvõtvalt kehtib vana hea tõde – „location matters!“ (asukoht loeb). Suure tõenäosusega ka heade levitingimuste korral ei oleks me suutnud TK0C tulemust kuidagi ületada, ent oleks olnud ju tore pakkuda neile natukenegi rohkem konkurentsi.
Kevadised plaanid on esialgu veel lahtised, kuid kui levi veel kestab ja võimalus tekib, siis vähemalt ühe kahest CQ WPX võistlustest võiks teha M/M kategoorias.
73! Kristjan, ES7GM