Uus aasta on juba mõnda aega meiega, aga tavaliselt võtab veidi harjumist, et järgmine number (seega 26!) meie eneste teadvuses kinnistuks. Vanem generatsioon saab järjekordselt ka ohata, et „küll see aeg lendab kiiresti“, aga kas me oleme ikka ka tegelikult teadvustanud, et tervelt veerand uuest sajandist (no just, „ammu see oligi“, kui aastatuhat pauguga vahetus, hi!) ongi juba ajalukku kadunud?

Ühingu traditsiooniliste sündmuste puhul, kus me ka arvestust peame, numbrid samuti muudkui kasvavad – eelolev Talvepäev on juba arvult 28. ning suvine kokkutulek 63. Kui poleks neid vahepealseid „nõuka“ aastaid, küll siis nii mõnigi traditsioon oleks veelgi väärikama numbriga, sest tähistasime möödunud aastal ju ka ERAÜ 90. juubelit, ehkki enamuse sellest ajavahemikust ühingut ennast polnudki. Aga olid tublid mehed ja naised, kes pidid nendes oludes hakkama saama ning ka meie hobi edasi viima. Saadigi ning viidigi!

LRAL (Läti Raadioamatööride Liiga) – uue juhatuse esimene aasta

Palusin Läti sõpradel kirjutada pisike artikkel selle kohta, kuidas nende uue juhatuse esimene tegevusaasta on möödunud. Kuid enne veel, kui nende kirjatüki juurde läheme, jagan veidi taustainfot. Ei saa väita, et Läti ühingu tegevus viimase kahe kümendi jooksul päriselt seisma jäi, kuid ega seal väga palju arengut ka just ei toimunud. Mäletan, kui tädipoeg Priit (ES2GW) veel Lätis elas ja kohalikku kutsingit saada üritas, tuli seal meie jaoks väga palju veidraid tingimusi täita. Üleüldse, raadioamatööriks saamine oli seal pigem keeruline protsess. Lisaks hääbus ajas ka ühingu liikmete arv (see on tänase päevani veel alla 100, ent õnneks kasvutrendis). Olgu mainitud, et Läti ühingu juhatus on olnud alati 5-liikmeline, kuid sisuline tegevus oli pigem tagasihoidlik. Sarnaselt madala ühingu liikmete arvuga on ka nende kokkutulekul osalejate arv olnud tagasihoidlik. Siinkohal ei väida seda, et neil seal kõik jube halvasti oli ja meil siin kõik väga hästi on olnud, aga selge on see, et muutust nad vajasid. Seega liigumegi nüüd nende artikli juurde.

P.S. Tegu on inglise keelest tõlgitud artikliga.

Kodumaiste võistluste vahekokkuvõte

Kuna käimasolev kümnend on märkamatult jõudnud üle poole, oleks ehk mõistlik vaadata otsa kõikidele meie lühilaine võistlustele. Pean siinkohal silmas nii karikavõistlusi, ES-Openit aga ka välipäeva ja käsivõtit. Iseenesest on tore, et ükski võistlus ei ole unustustehõlma vajumas, nagu on juhtumas näiteks lähiregioonis Baltic Contestiga. Eks põhjuseid on mitmeid, kuid põhiline probleem Baltikumis üldiselt on vananev ham populatsioon ja jäigad leedukad. Siinkohal tänan kõiki neid, kes 2025 aastal Baltic Contestist osa võtsid. Hetkel ei hakka Baltikumi asju lahkama, vaid vaatame ikkagi otsa kodustele asjadele.

Käsivõti
Kui nüüd rääkida meie asjadest, siis tahaks esmalt välja tuua 4 korda aastas toimuva käsivõtme võistluse. Meie ainuke “fossiil”, mida ikka veel kontrollime käsitsi, HI! Kui vaadata graafikut (joonis 1), siis tegelikkuses oli seis vahepeal päris hea, eriti just 2023-2024 aastad. Siinkohal võin julgelt väita, et kui teha tööd ja näha vaeva, tulevad ka tulemused. Proovin võimalikult lühidalt seletada, kuidas meil õnnestus vähemalt teatud perioodiks osalejate arvu niivõrd palju tõsta.

CQWW CW 2025 MM ehk kui vaid oleks levi olnud...

Facebookis on vahva grupp nimega “virmalistekütid”, mille liikmed postitavad alati väga ilusaid ja värvilisi pilte rohe-punasest taevast. Nii tegid nad ka novembrikuu viimasel nädalavahetusel, sest taevas meie laiuskraadil pakkus väga palju ilusaid värve. Küll aga teab iga lühilaine raadioamatöör, et kui ikka K-indeks väga kõrgele tõuseb ja taevas värviliseks läheb, ei tule tõsisest võistlemisest midagi välja. Siinkohal küll täpsustan, et CQWW CW nädalavahetusel toimus ES9C jaamas siiski tõsine võistlemine, kuid levitingimused ei võimaldanud midagi suurejoonelist korda saata. Pean jällegi täpsustama, et natuke üle 15 000 side ja 26 miljonit punkti on väga korralik tulemus, sest põhilised konkurendid nagu 9A1A, M6T ja LZ9W jäid meist üksjagu maha.

Mis juhtub kui ES9C multi-multi klassi operaatorite keskmine vanus kukub kolinal?

Tõenäoliselt hakkas see mõte idanema peas juba aastaid tagasi. Kuid enne veel tunnustan kõiki neid, kes panustavad meie noorte raadioamatööride arengusse. Eriti ES5JR, ES1OV aga ka ES1MW (teised ka muidugi) – see on tänuväärt töö! Nii umbes viis aastat tagasi olin ma kindel, et mul ei ole just liiga palju aega ega ka jaksu panustada noorte töösse. ES7A jaama ehitus, töö ja eraelu võtavad väga palju aega ära. Kuid nagu näha, siis elu teeb oma korrektuurid. Üks sisend on kindlasti see, et ES7A jaama ehitamise käigus on Viljandimaale tekkinud mõned noored, kes asjast päriselt ka huvitatud on.

Meie noored, YOTA Contest ning võistlemine üldiselt

Mul on hea meel, et ES7 regiooni on tekkinud kolm noort ja küllaltki aktiivset raadioamatööri – ES7KTM, ES7ONU ja ES7RED (ex ES7ROSA). Selleks, et nad pärast eksami tegemist päris ära ei kaoks, tuleb anda neile võimalus n.ö käsi soojas hoida. Õnneks on neil kõigil võimalik kodustes tingimustes sidet pidada ning seda on nad ka aegajalt teinud. Mis puudutab kohalikke võistlusi, siis 2024 aastal oli plaanis teha nii, et kõik kolm noort saaksid ES7A jaamast teha vähemalt mõne minitesti kaasa. Kahega neist plaan õnnestus, vast õnnestub käesoleval aastal ka kolmandaga. Minu eesmärk oli olla kõrval, kuulata, suunata ning tuua välja need aspektid, mis vajaks lihvimist – ehk olla mentor. Kui ma ise vaimusilmas kartsin, et noortega tuleb hirmsasti vaeva näha ning et õppimise protsess saab olema pikk ja keeruline, siis tegelikkuses oli olukord vastupidine. Noored haaravad asju lennult ning taipavad kiirelt, et mida ja kuidas teha tuleb. Eks ikka tuleb mingeid asju meelde tuletada ja üle korrata, kuid selge on see, et võrreldes esimeste võistlustega, on iga järgnev järjest parem. Minitestide puhul ei võrdle me kunagi seda kui palju keegi sidet sai, vaid seda kui kaugele keegi esikohast jäi. Näiteks ES7ONU jäi esimesel etapil võitjast 12 side kaugusele, teisel etapil juba 8 side kaugusele. ES7KTM jäi enda esimesel etapil septembris 10 side kaugusele ja oktoobris 6 side kaugusele. Ehk siis, edasiminek oli selgelt mõõdetav. 2025. hooajal loodan näha sama arengut ja on lootus, et mõnel etapil näkkab ka juba esikolmiku koht.

Tänavu juunis täitub meie lühilaine välipäevade traditsioonil 20 aastat! Kuigi me pole selle võistluse algusaegade osavõtjate arvu enam viimastel aastatel saavutanud, on see tore suve alguse mõõduvõtmine siiski jätkuvalt meie kalenderplaanis ja loodetavasti saab peagi ka uut "tuult" tiibadesse. Reeglites on toimunud ka mitmeid muudatusi, neist kõige värskemad astuvad jõusse just käesoleva aasta võistlusel (vt 2025 a. LL-VP reegleid siin!), mis teevad arvutiga võistlemist veelgi lihtsamaks ning lisavad ka välja minevatele jaamadele suuremat sidepunktide boonust. 

Allpool toome teieni aga Aadu, ES6PZ omaaegse kokkuvõtte ning huvitava tagasivaate päris esimesest LL välipäevast, mis toimus 4. juunil 2005. aastal. Nii mitmedki seal esinevad amatöörid on paraku meie seast tänaseks lahkunud - aeg teeb oma töö, ka fotod on natuke liiga väikese lahutusega ning udused, aga ometi annab see ülevaade põhjust veidi meenutamiseks ja ehk ka nostalgitsemiseks... 

Kohtumiseni LL välipäeval anno 2025 - juba 7. juunil! :)

LL toimkond

Olles peagi juba 2025. a Talvepäeva künnisel, on sobiv tagasi vaadata ka eelmisele, s.o 2024. a talvisele üritusele, mis toimus 3.veebruaril Tallinna Teletornis. Rahvast kogunes kohapeale arvukalt - 81, lisaks jälgis meid interneti ülekande vahendusel veel üle 100 huvilise.